Praktihkalaš veahkki ruovttus (ruovttuveahkki)

Praktihkalaš veahkki ruovttus – beaivválaš barggut: Ulbmil lea vuosttažettiin fállat veahki bargguide mat gullet árgabeaieallima praktihkalaš bargguide ruovttus, iešfuolahussii ja persovnnalaš dikšumii.  

Praktihkalaš veahkki: Ulbmil oahpahit hálddašit árgabeaivválaš bargguid lea oažžut ovttaskas olbmo nu iešheanalaš go vejolaš árgabeaivvis, ja/dahje bajásdoallat gálggaid.  

Praktihkalaš veahki ja oahpaheami sáhttá dávjá kombineret. 

Eaktu fállat ruovttuveahki lea ahte dat adnojuvvo bálvalusdoaibman mii buoremusat heive deavdit ovttaskas bálvalusvuostáiváldi dárbbu.  

Bálvalusa ulbmil

Bálvalus galgá nannet ja/dahje buhtadit iežas máhtu áimmahuššat iešfuolahusa ja birget árgabeaivvis. Bálvalus galgá veahkehit ovttaskas olbmo beassat eallit ja orrut iešheanalaččat. 

Geat sáhttát oažžut praktihkalaš veahki ruovttus?

Olbmot geain lea erenoamáš veahkkedárbu dávdda, doaibmahehttejumi, agi dahje eará sivaid geažil. 

Fálaldat árvvoštallojuvvo jus olbmos lea hedjonan iešfuolahus, nugo: 

  • Rahčá basadit, borrat riekta jna. 
  • Rahčá bassat ruovttu. 
  • Rahčá málestit/gávppašit dahje borrat 
  • Rahčá beassat doaktára, bátnedoaktára ja sullasaččaid lusa 
  • Rahčá doalahit sosiála oktavuođaid 
  • Dárbbaša bearráigeahču ja/dahje bagadallama hálddašit orrut iežas ruovttus. 

Geavaheaddji dárbbu galgá kártet IPLOS:in. IPLOS-kárten ja -árvvoštallan ruovttugalledeami maŋŋá mearrida galgá go leat praktihkalaš veahkki vai dearvvašvuođaveahkki ruovttus. 

Medisiinnalaš dieđut doaktáris vižžojuvvojit dárbbu mielde. 

Maid don sáhtát vuordit mis

  • Bálvalus galgá ovddidit geavaheaddjimielváikkuheami, ja das galgá leat eastadeaddji perspektiiva go duste ovttaskas olbmo.  
  • Veahkki fállo šihtton áiggis, jus šaddet rievdadusat, de galgá das dieđihit beaivvi ovdal  
  • Mis lea jávohisvuođageasku ja leat olmmošlaččat  
  • Mii juolludat bálvalusaid du individuála dárbbuid mielde. Bálvalusdárbu árvvoštallojuvvo jotkkolaččat ovttas duinna, vejolaččat veahkkeváldeguoddiin ja/dahje oapmahaččaiguin.  
  • Mii addit dutnje / du ovddasteaddjái veahki ohcat dieđuid, rávvagiid ja bagadallama eará áigeguovdilis bálvalusaid birra 

Maid mii vuordit dus

  • Don barggat ieš dan maid sáhtát.  
  • Don leat ruovttus go ruovttuveahkki fállojuvvo. Jus it sáhte vuostáiváldit bálvalusa šihttojuvvon áigái, de dieđihat maŋimusat beaivvi ovdal dii. 15.00.  
  • Dus leat buot dárbbašlaš biergasat nugo bassaladdanmašiidna, noavki, bassanávdnasat, gievdnestatiiva oktan láhttebassanlivskkuin ja mikrofiberlivskkut. 
  • Kárášjoga gieldda bargit čuvvot Bargobiraslága bálvalusdoaimmaheamis. Dan oktavuođas mii bivdit ahte stobuin gos borgguhuvvo, biggohuvvo bures ovdal go bargit bohtet, ii ge galgga borgguhit siste go ruovttubálvalus doaimmaha iežas barggu. Dasto galget elektrihkalaš installašuvnnat, johtasat ja mašiinnat leat ortnegis. Veahkki ii galgga vásihit dárbbašmeahttun riskka go boahtá šilljui, omd. beatnagat/veaddingeatnegasvuohta. 

Bálvalusfálaldagat

Bálvalus galgá buhtadit hedjonan návccaid áimmahuššat árgabeaivválaš bargguid nugo: 

  • Bassat   
    • Stobu bassan: láhttiid bassan, noavkkuhit, savdnjit láhtteránuid (ii assás/lossa láhtteránuid), gavjjat sihkkojuvvojit dárbbu mielde (unnimusat oktii jagis) 
    • Čorgejuvvo lanjain maid bálvalusvuostáiváldi beaivválaččat geavaha. Dása gullet beaivelatnja, gievkkan, basadanlatnja, hivsset, oađđenlatnja ja feaskkir.  
    • Várrejuvvo eanemusat 4 tiimma stobu bassamii mánus.  
    • Ruovttuveahkki sáhttá veahkkin bassat lihtiid  
    • Glásat bassojuvvojit dábálaččat oktii jagis, dábálaččat giđđat. 
  • Eará stohpobarggut / eará praktihkalaš veahkki  
    • Gávnnit molsojuvvojit dárbbu mielde (unnimusat oktii mánus)   
    • Bassaladdo dárbbu mielde    
  • Standárda persovnnalaš veahkis  
    • Lihkkat ja nohkkat, nuoladit ja gárvodit juohke beaivve  
    • Fállojuvvo veahkki basadit  
    • Riššun/lávggodeapmi oktan vuoktabassamiin dábálaččat unnimusat oktii vahkus  
    • Geallat bániid iđđes ja eahkedis              
    • Ráhket dárbbu mielde 

Bálvalussii ii gula

  • Sáhttu ja mieđušteapmi vuoktačuohppi/juolgedivššára ja sullasaččaid lusa 
  • Birrabassan: robit ja seainnit, láhttiid váksen, biggohit stuorra, lossa láhtteránuid, skáhpaid ja sullasaččaid siste bassan ja glássaliinniid molsun 
  • Glásaid bassat olggobealde 
  • Gilvvagárddi dahje lieđđebealddu dikšun 
  • Muohttaga hoigan ja muoraid viežžan 
  • Láhtteránuid buhtistit, earret novken 
  • Silbadávviriid ja eará pussen 
  • Mánástallan 
  • Biebmoelliid bearráigeahččan 
  • Stohpobarggut jus leat guossit ja ruovttuássi mánát/mánáidmánát 
  • Fárrenveahkki 
  • Ii fállo praktihkalaš veahkki jus leat mátkkis. 

Birrabassan sáhttá gáibiduvvot ovdal go ruovttuveahkkefálaldat álggahuvvo. 
 

Bálvalusa haddi

Kárášjoga gieldda praktihkalaš veahki hattiid mearrida gielddastivra jahkásaččat.