Fuollavisttit

Gielda oamasta ja doaimmaha fuollavisttiid, muhto láigohuvvo gielddalaš ásodahkan ja lea olbmo iežas ruoktu. Fuollavisti lea ásodat mii fysalaččat lea heivehuvvon olbmuide geat fysalaš dahje psyhkalaš doaibmahehttejumi geažil eai sáhte orrut dábálaš stobus. Ásodat lea heivehuvvon nu, ahte ássi galgá sáhttit oažžut ruovttubálvalusaid / praktihkalaš veahki dárbbu mielde. Fuollavistti juolludeapmi ii automáhtalaš mielddisbuvtte praktihkalaš veahki (ruovttuveahki). Praktihkalaš veahki ferte ohcat sierra.

Ássi máksá láiggu ja oažžu praktihkalaš veahki seamma eavttuid vuođul go eará ruovttuorrut. Fuollavistti ássiin leat seamma ássandoarjjavuoigatvuođat go earáin ge.

Bálvalusa ulbmil

Olbmuide geain leat stuorra dearvvašvuođaváttisvuođat lea mihttun eastadit doaibmamassima ja ásahusas orruma. Eastadit, dikšut ja heivehit hálddašit dávddaid, vahágiid, vigiid ja hedjonan doaibmanávccaid. Sihkkarastit ahte ovttaskas olmmoš oažžu vejolašvuođa eallit ja orrut iešheanalaččat, ja ahte sus lea aktiivvalaš ja jierpmálaš eallin ovttas earáiguin. Dasa lassin lea buorre ovttasbargu oapmahaččaiguin beaivválaš aktivitehtaid hárrái dehálaš doalahit oktavuođa bearrašiin. 

Geat sáhttet oažžut fuollavistesaji?

Juolludankantuvra sáhttá láigohit fuollavisttiid olbmuide geat dárbbašit heivehuvvon ásodaga agi, doaibmahehttejumi dahje eará sivaid geažil. Ulbmiljoavku leat ássit geat fysalaš dahje psyhkalaš doaibmahehttejumi geažil eai sáhte orrut dábálaš stobus.

Eaktun oažžut fuollavistti sáhttet leat:

  • ahte ohcci lea lihkadaneasttalaš
  • ahte ohccis lea sierra stohpu man ii sáhte heivehit
  • ahte fuollavistti juolludeapmi mielddisbuktá eanet doaibmadási ja iešheanalašvuođa árgabeaivvis
  • ahte dálá veahkkebálvalusat iežas ruovttus eai leat doarvái gokčat duohta veahkkedárbbu

Ahte ohcci orru okto, ii leat eaktu oažžut fuollavistti.

Fuollavisttiin main leat fásta bargit, galgá áššemeannudeamis geavahit báikkálaš láhkaásahusa guhkesáiggeorrunsaji juolludeami birra buhcciidsiiddas dahje vástideaddji ásodagas mii lea heivehuvvon birrajándorbálvalusaide.

Maid mii vuordit dus

  • Don leat geahččalan eará láhkai ordnet heivehuvvon ásodaga
  • Don čuovut láigošiehtadusa gielddain

Maid don sáhtát vuordit mis 

  • Mii vástidat áinnas du gažaldagaide
  • Mii fállat dutnje ásodaga mii lea heivehuvvon du veahkkedárbbuide 

Bálvalussii ii gula 

  • Praktihkalaš veahkki: Oapmahaččat galget bassaladdat, dahje šiehtadit báikkálaš basahagain Kaproin, mii sádde rehkega geavaheaddjái. Jus geavaheaddji dárbbaša veahki bassat ásodaga, de sáhttá ohcat ruovttuveahki. Geahča bajilgova iežasmávssuin gieldda ruovttusiidduin. 
  • Mieđušteapmi doaktára/bátnedoaktára lusa: Oapmahaččat/váldeguoddi galgá čuovvut pasieantta fástadoavttir-/bátnedoavttirtiimmaide, jus dat ii menestuva ja bargit fertejit čuovvut pasieantta, de pasieanta ferte máksit dán bálvalusa ovddas. Geahča bajilgova iežasmávssuin gieldda ruovttusiidduin. 
  • Eará dearvvašvuođaveahkki: Sin geain lea tiibma buohcciviesus, galget oapmahaččat čuovvut, jus dat ii menestuva, de galgá váldit oktavuođa Pasientreiseriin. 
  • Ruovttudikšu: Jus dárbbašat veahki basadeapmái ja medisiidnajuohkimii, de fertet ohcat dan. Jus don it leat ovdal ožžon veahki ruovttudivššus, de galgá ráhkaduvvot apotehkašiehtadus apotehkain ahte fuollavistti buohccidivššár sáhttá viežžat dálkasiid, inkontinensabiergasiid ja eará maid dárbbašat apotehkas, ja dutnje sáddejuvvo rehket.
  • Biebmovuojiheapmi: Ferte ohcat mállása, geahča biebmovuojiheami bálvalusválddahusa.

Go leat ožžon juolluduvvot ásodaga fuollavisttis, de don ieš fertet bierggastit iežat ásodaga. Jus háliidat TV ásodagas, de fertet ieš háhkat RiksTV-dekodera dahje sullasačča.

Oapmahaččat

Mii háliidat áinnas ahte don nammadat lagamus oapmahačča geainna sáhttit gulahallat jus duinna dáhpáhuvvá juoidá, dahje jus lea juoga man birra áigut dieđihit. Dát olmmoš galgá dalle dieđihit eará oapmahaččaide, go mis ii leat kapasitehta gulahallat buot du lagamuččaiguin jus juoga dáhpáhuvaš duinna. 

Jus don ieš it hálddaš iežat báŋkokonttuid dahje rehkegiid, de mii háliidat diehtit geasa mii galgat sáddet rehkega.

Bálvalusa haddi

Láigu mákso gieldda gustovaš njuolggadusaid ja mearrádusaid mielde. Láigu gokčá ásodatláiggu, liggema, elrávnnji ja muohtačorgema. 

Leat láhččojuvvon oktasaš borramat golbmii beaivái. Goikebiepmuid ja golahusgálvvuid sáhttá diŋgot ásodaga bargiin, ja juohke ássi máksá fásta supmi juohke mánu dán ovddas.

Kontaktinfo

Ann Helen Andresen
Enhetsleder
E-poasta
Mobiltelefovdna 92 01 72 93