Juoladearvvuođat sátnejođiheaddjis ja gielddadirektevrras

Ráhkis ássit, bartaálbmot, studeanttat, galledeaddjit ja buohkat geat lehpet min luhtte Kárášjogas juovllaid.

Mii sávvat didjiide hávskes juovllaid korona eavttuid olis – vai vealttašeimmet rohttudávdda njoammumis.  

Buohkat ožžot fitnat buvddas ja oasálastit almmolašvuođas, muhto atnet mehtera gaskka, oro ruovttus go leat buozus ja  muitte giehtabuhtisvuođa. Smiehta lunddolaččat!

 

Koronarohttudávda ja goavvejahki lea báidnán jagi 2020. Kárášjoga gielddas leamaš dušše okta njoammudáhpáhus ja dii, ássit ja galledeaddjit, lehpet bures doahttalan njoammusuodjalus ráđiid. Mii leat nu rámis buohkain Kárášjoga gielddas go lehpet leamaš nu searat miehtá jagi.


Joatket ain nu! 

 

Mii leat dál plánemin boahkuheami, ja vuosttas boahkut bohtet ge boahtte jagi álggus.   Dassážii ii leat šat nu guhká, ja danne livčče dehálaš ahte mii atnit searaid gitta lohppii – goitge dassážii go riskajoavkku olbmot boahkuhuvvojit.

 

Dehálamos juohkehažžii lea ráddjet sosiála oktavuođaid, maiddái juovllaid áigge. Nu unnidivččiimet njoammunvára alccemet, ja eat ge njoammudivčče earáid.

 

Kárášjoga gielda lea maid ávžžuhan buohkaid iskkahit geat bohtet njoammulaskan guovlluin.   


Kárášjoga gielda čuovvu minddar riikkadási ávžžuhusaid. Ávžžuhusaid ja njuolggadusaid gaskkas leat oainnat erohusat. Geahča Helse Norge juovlamátkkoštan-, juovlaávvudan- juovlagávppašanráđiid diehtočoakkáldaga dáppe.

 

Riikkadásis leat maid boahtán eareliiggás juovlaávvudanbagadusat:

  • Miehtá áigodaga fertet merret logu geaiguin ovttastalat, nu maiddái ovdal juovlabasiid.
  • Ođđajagi badjel ávžžuhuvvo merret ovttastallama 5 guossi rádjai.
  • Guovtti beaivvis jullot dus leat 10 guossi rádjai.
  • Sii geat muđui eai ása ovttas atnet unnimustá mehtera gaskka. Dat gusto beavdái gos čohkohalat, go skeaŋkkat juhkkojuvvojit ja go juovlagáhkut dárjjoduvvojit.
  • Jus 10 olbmo doaluin ii juolo mehtera gaska olbmos olbmui, de fertet bovdet unnit olbmuid.
  • Jus bođežat alla njoammuvárraguovlluin, de berret atnit 2 mehtera gaskka riskajoavkku olbmuide.

 

Riikkadási njuolggadusat maid galgá čuovvut:

Oasálastiid lohkolohpi doaluin:

  • Eanemustá 20 oasálasti priváhta doaluin almmolaš báikkis láigo- dahje luoikkahuvvon lanjas.
  • Eanemustá 50 oasálasti almmolaš doaluin gos leat luovos stoalut.  
  • Eanemustá 200 oasálasti almmolaš sisdoaluin gos stoalut leat gitta.
  • Eanemustá 3x200 oasálasti almmolaš olgodoaluin gos stoalut leat gitta. 

 

Lassin gáibiduvvo oasálastiin leat mehtera gaska, nammadit vásttolaš lágideaddji ja gussiid registreren

 

Mátkekarantena

Go bođežat Norgii  EØS rikkas dahje guovllus/ Sveiccas mii lea ruoksadin definerejuvvon, dahje riikkas olggobealde EØS:a/ Sveicca, de galggat 10 jándora karantenii.

 

Njoammukarantena

Go leaččat leamaš lávgadis oktavuođas njoammuduođaštuvvon olbmuin, de galggat 10 beaivvi karantenii dan beaivvi rájis go lei oktavuohta njommon olbmuin.   

 

Sirren

Sirremii galggat jus dus čájehuvvo leat covid-19 dahje leat njoammukarantenas oaččot dávdamearkkaid.

 

Kárášjoga gielda čuovvu riikkadási ráđiid ja njuolggadusaid ja mis eai leat sierra njuolggadusat. Mii ávžžuhat du ráddjet lagašoktavuođalogu sihke ovdal- ja maŋŋá go boađát deikke. Go bođežat alla njoammuvárraguovlluin, de berret leat liige várrugas gaskka- ja lagašoktavuođalogu hárrái.

 

Njuolggadus lea nannejuvvon láhkaásahussii ja galgá čuvvojuvvot. Daid njuolggadusaid rihkkun lea ráŋggáštahtti.

Kárášjoga gielda doaivu din, dáid riikkadási ráđiiguin ja njuolggadusaiguin, lihkostuvvat guoibmás juovllaiguin. Mii doaivut din atnit ávkki luonddus ja olgoáimmus, ja alvvaiduvvabehtet joatkit veahkkálasbarggu.

 

Mii sávvat didjiide buohkaide nu buori juovlabasiid go vejolaš dán eareliiggás áiggis.

 

Kárášjoga gielda, 23.12.2020

 

 

 

Svein Atle Somby                                                         Kurt Maurstad
Sátnejođiheaddji                                                           Gielddadirektevra